| 1 |
Mitmeviisiline suhtlus ja teiste käitumise mõistmine sõjaväelistel juhtidel
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 203-221 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 2 |
Klõpsama peibutavad lünkpealkirjad veebimeedias
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 43-58 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 3 |
Kogesin vapustust või vapustuse? Sihilised verbid valikute ees
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 241-261 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 4 |
Naerev hääl ametlikus ja argivestluses
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 5-21 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 5 |
Dialoogiaktid ja argumendid Riigikogu stenogrammides: pilootuuring
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 95-108 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 6 |
Väljamõeldud morfoloogiareegli omandamine 8-aastastel lastel
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 23-41 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 7 |
Venekeelsete kohanimede edasiandmisest eesti keeles
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 125-139 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 8 |
Eesti temperatuuriadjektiivide polüseemiamallid
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 223-240 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 9 |
Mängustatud õppetegevuste mõju üheksanda klassi õpilaste suhtumisele eesti keele kui teise keele tundidesse
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 77-94 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 10 |
Sõnaliik leksikograafi töölaual: sõnaliikide roll tänapäeva leksikograafias
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 177-202 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 11 |
On the representation of the category of number in nouns in Estonian and Russian dictionaries
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 141-155 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 12 |
Keeleandmete õigusliku režiimi mõju nende abil loodud keelemudelitele
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 59-76 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 13 |
What is philology? Philology and its utilisation in the study of linguistic variation and change
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 157-175 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 14 |
Sihtkeele kultuuriruumist lähtuva identiteedi kasutamine algtaseme võõrkeeleõppes
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 16, Pp 109-124 (2020) (2020)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 15 |
A comparison of factors affecting Estonian EFL learners’ idiom comprehension
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 15, Pp 21-34 (2019) (2019)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 16 |
Möistus sai kuulotedu: 19. sajandi vallakohtuprotokollide tekstidest digitaalse ressursi loomine
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 15, Pp 139-158 (2019) (2019)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 17 |
Sõnaliigipiiridest kollokatsioonide vaatenurgast: erikäändelised noomenadverbid
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 15, Pp 121-137 (2019) (2019)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 18 |
Subject case alternation in Latvian and Estonian existential clauses
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 15, Pp 53-82 (2019) (2019)
|
|
Abstract:
In Latvian and Estonian existential clauses, the subject’s case form alternates between nominative vs. genitive (in Latvian) and nominative vs. partitive (in Estonian). This article is a study of the case-alternation systems of existential clauses and related clause types, locative and possessive clauses in these languages. It includes a corpusbased analysis of Latvian existential clauses that is being compared with Estonian corpus-based findings on similar clause types in Estonian. *** "Subjekti käändevaheldus läti ja eesti keele eksistentsiaallausetes" Nii eesti kui ka läti keeles esineb subjekti käändevaheldust. Läti keeles saab subjekt olla lisaks nominatiivile ka genitiivis, eesti keeles lisaks nominatiivile ka partitiivis. Artiklis võrreldakse subjekti käändevaheldust mõlema keele kirjaliku variandi eksistentsiaallauses, lisaks vaadeldakse ka eksistentsiaallausega seostuvaid lausetüüpe: lokatiiv- ja possessiivlauset. Läti keele subjekti käändevaheldus leiab aset eitavates lausetes verbiga nebut ‘mitte olema’, mida nimetame tinglikult eksistentsiaal-, possessiiv- ja lokatiivlauseteks. Kõigis lausetüüpides domineerib genitiivsubjekt mõjukalt nominatiivsubjekti üle. Eesti keele subjektikäände varieerumine ilmneb kõige produktiivsemalt eksistentsiaal- ja possessiivlausetes, seejuures on olulisemateks käändevaliku mõjuriteks lause polaarsus ja subjekti referendi kvantitatiivne määratletus. Esitame tänapäeva läti keele korpusematerjalil põhinevaid uuringutulemusi ning kõrvutame neid seniste uuringutega läti ja eesti keele kohta. Erinevalt varasematest seisukohtadest ilmneb, et lausetüübil peaaegu puudub mõju läti keele subjektikäändele. Uurime seetõttu peamisi subjekti käänet mõjutavate muutujate klastreid, keskendudes nende erinevatele realiseerumisvõimalustele. Peamised muutujad on subjekti referendi definiitsus, subjekti sõnaliik, subjektifraasi raskus ning subjekti paiknemine predikaadi ja määruse suhtes. Andmetest ei ilmne tugevaid reegleid, vaid ainult eelistuste tendentsid. Kõigis vaadeldavates lausestruktuuritüüpides on sagedasem genitiivsubjekt, kuid ülekaalukuse määr varieerub. Korpusematerjali suurim rühm subjekte on verbijärgsed indefiniitsed genitiivsubjektid. Nominatiivi kasutus on kõige sagedasem verbijärgsete definiitsete subjektide puhul, ületades kahekordselt nominatiivsubjektide osakaalu kogu uuritud korpusematerjalis. Teatud puhkudel on ka lausetüüp subjektikäände osaliseks mõjutajaks. Näiteks on eitavas lokatiivlauses, mille sõnajärg meenutab jaatavat lokatiivlauset, definiitne subjekt just nominatiivis. Artikkel esitab läti keele uuringutulemuste kõrvale tänapäeva eesti keele korpusematerjalil põhinevaid kvalitatiivseid ja arvulisi andmeid eesti keele võrreldavate subjektikäände tegurite ja tingimuste kohta.
|
|
Keyword:
eesti keel; eitus; Estonian; Finnic. Baltic-Finnic; genitiiv; genitive; läti keel; Latvian; negation; nominatiiv; nominative; P1-1091; partitiiv; partitive; PH91-98.5; Philology. Linguistics
|
|
URL: https://doaj.org/article/3c5ae63de49a4b89b6637acba1d8f19c
https://doi.org/10.5128/ERYa15.04
|
|
BASE
|
|
Hide details
|
|
|
| 19 |
Setting the boundaries: Partitive verbs in Estonian verb classifications
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 15, Pp 159-181 (2019) (2019)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
| 20 |
Eesti keele kui teise keele õpikute lausete analüüs ja selle rakendamine eri keeleoskustasemete sõnastike näitelausete automaatsel valikul
|
|
|
|
In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 15, Pp 99-119 (2019) (2019)
|
|
BASE
|
|
Show details
|
|
|
|
|
